Muudatused kaubamärgi õiguskaitse valdkonnas
Käesoleval aastal jõustuvad seaduseelnõud, mis toovad kaasa olulisi muudatusi kehtivas kaubamärkide õiguskaitse regulatsioonis. Muudatuste tulemusel lihtsustub ning kiireneb eelkõige kaubamärgi registreerimine ning lisaks tekib võimalus hakata registreerima ka täiesti uut liiki kaubamärke. Kehtivat kaubamärgiõigust ajakohastatakse Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2015/2436 ülevõtmise tulemusena.
Muudatused ekspertiisis ja apellatsioonikomisjoni töös
Üks olulisemaid muudatusi ootab ees kaubamärgi registreerimise ekspertiisi, kus Patendiamet edaspidi ei tee enam kaubamärgiseaduse §-s 10 sätestatud suhteliste õiguskaitset välistavate aluste kontrolli. See tähendab, et Patendiametil ei ole edaspidi kohustust jälgida, kas registreerimiseks esitatud kaubamärk rikub mõnda varasemat õigust. Seega tuleb kaubamärgiomanikul endal jälgida hilisemaid kaubamärgitaotlusi, et oma õigusi kaitsta, ning vajadusel hilisemate identsete või eksitavalt sarnaste kaubamärkide registreerimist vaidlustada. Sarnast süsteemi on kasutatud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi ametis üle 20 aasta.
Varasemate kaubamärkide omanikel säilib võimalus enda õiguste kaitseks vaidlustada hilisemaid kaubamärgitaotlusi tööstusomandi appelatsioonikomisjonis (TOAK), mille töökorralduses on samuti tulemas muudatusi. Nii näiteks hakkab vaidluste lahendamisele eelnema nn kokkuleppeperiood ja otsust on võimalik teha ka kiirendatud menetluse korras. Viimane tuleb kõne alla eelkõige sel juhul, kui hilisema kaubamärgi registreerijal puudub soov või huvi vaidlustusele vastu vaielda või üldse osaleda vaidlusmenetluses (sarnane tagaseljaotsusele).
Muutub kaubamärgiregistreeringu kehtivuse arvutamine
Eestis kehtib kaubamärgiregistreering 10 aastat. Kuid kui siiani on seda 10 aastat arvestatud alates kaubamärgi registreerimise kuupäevast, siis pärast seadusemuudatuse jõustumist arvestatakse seda alates kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Nimetatud muudatus puudutab neid kaubamärke, mille registreerimistaotlus esitatakse pärast 01.04.2019, sest registreeritud kaubamärgi õiguskaitse tähtaja arvutamise alguskuupäeva kindlaksmääramisel lähtutakse taotluse esitamise ajal kehtivast seadusest.
Patendivoliniku esindusõiguse eeldamine
Üks oluline muudatus puudutab patendivolinike suhtlust Patendiameti ning Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoniga. Nimelt, edaspidi patendivoliniku esindusõigust erinevate toimingute tegemisel Patendiametis ning Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonis üldjuhul eeldatakse ehk patendivolinikud ei pea enam esitama originaalvolikirju. Selline muudatus kiirendab kahtlemata menetlust ning on senise korra kõrval märkimisväärselt keskkonnasõbralikum, kuna annab võimaluse hoida kokku pidevalt ametisse saadetavate dokumentide paberihulka (seda eelkõige välismaiste taotlejate osas).
Veel teisigi muudatusi
Lisaks nimetatud muudatustele hakkavad seni paberkujul väljastatud kaubamärgi registreerimistunnistused olema üksnes elektroonilisel kujul ning jääb ära kaubamärgi registreeringu tegemise riigilõiv 45 EUR (taotluse esitamise ning muude toimingutega seotud riigilõivude osas muudatusi ei ole). Seadusemuudatuste tagajärjel tekib kõikidele võimalus registreerida ka uut liiki kaubamärke: nii heli kui helita videofailina esitatavaid multimeedia- ning liikumismärke.
Seadusemuudatuste ning nende seletuskirjadega on võimalus tutvuda täpsemalt Riigikogu kodulehel.