Kaubamärgid

Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Praktikas kasutatakse väga erinevaid kaubamärke, milleks võivad olla nii sõnamärgid, kujutismärgid (nt logo), kombineeritud märgid (nt logo ja sõnaline osa koos), ruumilised ehk 3D märgid ning ka helimärgid tunnusmuusikana. Kaubamärk kannab väga tugevat päritolufunktsiooni, sest üldjuhul seostatakse kaubamärki ühe tootja või teenusepakkujaga.

Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne. See tähendab, et kaubamärgi õiguskaitse tekkimiseks konkreetsel territooriumil peavad olema täidetud vastavad kriteeriumid, milleks üldjuhul on kehtiv registreering.

Kaubamärk registreeritakse alati kindlate kaupade ja teenuste osas. Kaubamärgiõiguses kasutatakse Nizza klassifikatsiooni, mille alusel on kõik kaubad ja teenused liigitatud Nizza 45 erinevasse klassi ning kaubamärk on otseselt kaitstud vaid nende kaupade ja teenuste osas, mis on märgitud registreeringusse.

Kaubamärgi registreerimiseks on mitmeid võimalusi. Üheks neist on registreerida kaubamärk siseriiklikult ehk igas riigis eraldi, kus õiguskaitset soovitakse. Alternatiivseteks võimalusteks on Euroopa Liidu kaubamärgi (EUTM) registreerimine, mis tagab õiguskaitse terves Euroopa Liidus, või Madridi protokolli alusel rahvusvahelise kaubamärgi registreerimine. Viimasel juhul on võimalik valida, millistes Madridi protokolliga liitunud riikides (113) kaitset soovitakse.

Registreeritud kaubamärk annab kaubamärgiomanikule ainuõiguse keelata identse või eksitavalt sarnase kaubamärgi kasutamise äritegevuse raames. Kaubamärgi õigeaegne registreerimine on aluseks õiguste kaitsmisele õigusrikkumiste korral ning üldjuhul aitab ennetada ebameeldivaid kohtuvaidlusi. Registreering tagab võimaluse probleemide korral oma õiguste jõustamiseks.

Kaubamärgiregistreering kehtib 10 aastat ning vajadusel saab seda 10 aasta kaupa pikendada.