Eesti Patendiamet, mis on aastakümneid tegutsenud Tallinnas Toompuiestee 7 majas, on kolinud. Patendiameti uus aadress on Tatari 39, 10134 Tallinn.

Eesti Patendiamet avalikustas 2022. aasta esimese poole tööstusomandi objektide statistika, mis puudutab taotluste menetluse ja vastavate registrite statistilist aruandlust.

Muuhulgas nähtub raportitest, et 2022. aasta esimeses pooles oli esitatud patenditaotluste arv 9, kusjuures 7 neist esitati Eesti taotlejate poolt. Registrisse kanti 682 ning registrist kustutati 587 Euroopa patenti. Taastati 13 patendi õiguskaitse. Kasuliku mudeli taotluste arv oli 21, kusjuures vaid 1 neist esitati PCT kaudu.

Kokku esitati 534 siseriiklikku kaubamärgitaotlust, 453 neist Eesti residentide poolt. Täiendavalt taotleti Eestis kaitset 447-le kaubamärgile Madridi süsteemi kaudu. 2021. aasta esimeses pooles tegi Eesti Patendiamet 764 siseriiklike kaubamärkidega seonduvat otsust ja 721 neist olid avaldatud registreerimisotsused. Madridi süsteemi kaudu esitatud kaubamärkide otsustega seotud numbrid olid vastavalt 388 ja 292.

Esitati ka 20 siseriiklikku tööstusdisainilahenduse taotlust, kusjuures Haagi süsteemi kaudu esitati lisaks 11 registreerimistaotlust.

Täiendav detailne informatsioon statistika kohta on kättesaadav Eesti Patendiameti kodulehel: https://www.epa.ee/amet-uudised-kontakt/patendiamet/statistika#2022-1.

Alates 2006. aastast annab Eesti Disainerite Liit välja BRUNO disainiauhinda, millega pärjatakse uuenduslikke Eesti disaine. Auhinna eesmärgiks on tõmmata tähelepanu disaineri elukutsele ning tuua avalikkuse ette kohalike disainerite poolt väljatöötatud huvitavad lahendused.

Disainiauhind BRUNO sai enda nime Bruno Tombergi järgi. Bruno Tomberg oli Eesti disaini pioneer, kelle initsatiivil hakati 1980. aastatel välja andma esimest disainiauhinda EKA disainikateedri poolt. BRUNO auhind antakse välja kolmes kategoorias: elustiilitoode, elukeskkondlik toode ning insenertehniline toode.

Elustiilitoote auhind antakse välja toodetele, mida saab kanda (nt rõivad, aksessuaarid) või mis kuuluvad reisi-, hobi- ja lemmikloomavarustuse kategooriasse. 2022. aastal pärjati BRUNO auhinnaga KIRA saapaid, mis on toodetud taaskasutatud vegan materjalidest (disainer Sirli Ratasepp).

Elukeskkondliku toote auhind antakse välja toodetele, mis kuuluvad kodu- või ühiskondliku mööbli või muude objektide, tekstiili, lauaaksessuaaride, köögivarustuse jm kategooriasse. 2022. aastal pärjati BRUNO auhinnaga seenematerjalist valgusteid B Wise (disainer Siim Karro). Need olid algselt disainitud ettevõtte Wise kontorisse, kusjuures lisaks valgustamisele oli eesmärgiks ka ruumi akustiliste omaduste parandamine.

Insenertehnilise toote auhind antakse välja toodetele, mis kuuluvad tehnoloogial põhinevate toodete kategooriasse, näiteks sõidukid, meditsiilised abivahendid, muud aparaadid. 2022. aastal pärjati BRUNO auhinnaga uudset põiekateetri kinnitussüsteemi (disainerid Henry Markus Gregory, Kertu Liisa Lepik, Linda-Maris Varris).

Lisaks anti välja elutööpreemia, mille võitis sellel aastal Matti Õunapuu, kes on üks Eesti tunnustatumaid tootedisainereid ning keda on kiidetud tema tehnilise taibu ja realistliku suhtumise poolest.

Disainiauhindadest on rohkem võimalik lugeda siin: https://www.eestidisainiauhinnad.ee/konkurss/tootedisain.

10. jaanuaril 2022 startis SME Fund’i teine toetuste voor, mis võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel taotleda rahalist toetust enda intellektuaalse omandi kaitsmiseks.

Toetust saab taotleda kaubamärkide ja disainilahenduste registreerimiseks siseriiklikult kui ka Euroopa Liidu taotlusena, samuti väljaspool Euroopa Liitu. Euroopa Liidus intellektuaalset omandit kaitstes katab toetus 75% ametlikest lõivudest ning väljaspool Euroopa Liitu esitatud taotluste puhul 50% ametlikest lõivudest. Hüvitist makstakse kuni 1500 eurot.

Toetust saab taotleda ka leiutiste kaitsmiseks siseriikliku patendiga – hüvitise suuruseks on 50% ametlikest lõivudest ning hüvitist makstakse kuni 750 eurot.

Nii toetuse taotlemisel kui ka intellektuaalse omandi kaitsmisel võib kasutada patendivoliniku teenuseid, kuid patendivoliniku teenuste maksumust toetusfondist ei hüvitata.

Hüvitise saamiseks tuleb esmalt esitada toetustaotlus ning oodata intellektuaalse omandi kaitsmisega kuni toetusotsuse saamiseni, mis võtab üldreeglina kuni 15 tööpäeva. Pärast positiivse toetusotsuse saamist võib alustada intellektuaalse omandi kaitsmisega, sh tasuda riigilõivud, millele järgnevalt tuleb esitada tagasimakse saamiseks hüvitistaotlus. Kulud hüvitatakse 30 päeva jooksul.

Hüvitis on kättesaadav Euroopa Liidu territooriumil asutatud ettevõtetele, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

Toetust on võimalik taotleda kuni 16. detsembrini, kuid toetusfondi ulatus on piiratud ja hüvitist antakse järjekorras esimestele taotlejatele.

Täiendavate küsimuste tekkimisel võtke ühendust meie patendivolinikega. Rohkem infot toetusfondist on kättesaadav ka Patendiameti ajaveebis.

Eesti Patendiamet avalikustas 2021. aasta tööstusomandi objektide statistika, mis puudutab taotluste menetluse ja vastavate registrite statistilist aruandlust.

Muuhulgas nähtub raportitest, et 2021. aastal oli esitatud patenditaotluste arv 26, kusjuures vaid 1 neist esitati PCT kaudu ja 25 olid siseriiklikud taotlused. Registrisse kanti 1595 ning registrist kustutati 1400 Euroopa patenti. Kasuliku mudeli taotluste arv oli 51, millest 4 esitati PCT kaudu.

Kokku esitati 1586 siseriiklikku kaubamärgitaotlust, 1371 neist Eesti isikute poolt. Täiendavalt taotleti Eestis kaitset 890-le kaubamärgile Madridi süsteemi kaudu. Aastal 2021 tegi Eesti Patendiamet 1662 siseriiklike kaubamärkidega seonduvat menetlusotsust ja 1383 neist olid registreerimisotsused. Madridi süsteemi kaudu esitatud kaubamärkide otsustega seotud numbrid olid vastavalt 936 ja 898.

Esitati ka 40 siseriiklikku tööstusdisainilahenduse taotlust, kusjuures Haagi süsteemi kaudu esitati lisaks 35 registreerimistaotlust.

Täiendav detailne informatsioon statistika kohta on kättesaadav Eesti Patendiameti kodulehel: https://www.epa.ee/et/statistika/statistika-2021.

Eesti Patendiamet avalikustas 2021. aasta esimese poole tööstusomandi objektide statistika, mis puudutab taotluste menetluste ja vastavate registrite statistilist aruandlust.

Muuhulgas nähtub raportitest, et 2021. aasta esimeses pooles oli esitatud patenditaotluste arv 19, kusjuures kõik olid siseriiklikud taotlused. Registrisse kanti 790 ning registrist kustutati 626 Euroopa patenti. Taastati 20 patendi õiguskaitse. Kasuliku mudeli taotluste arv oli 29, kusjuures 3 neist esitati PCT kaudu.

Kokku esitati 930 siseriiklikku kaubamärgitaotlust, 819 neist Eesti residentide poolt. Täiendavalt taotleti Eestis kaitset 493-le kaubamärgile Madridi süsteemi kaudu. 2021. aasta esimeses pooles tegi Eesti Patendiamet 927 siseriiklike kaubamärkidega seonduvat otsust ja 775 neist olid registreerimisotsused. Madridi süsteemi kaudu esitatud kaubamärkide otsustega seotud numbrid olid vastavalt 504 ja 487.

Esitati ka 27 siseriiklikku tööstusdisainilahenduse taotlust, kusjuures Haagi süsteemi kaudu esitati lisaks 11 registreerimistaotlust.

Täiendav detailne informatsioon statistika kohta on kättesaadav Eesti Patendiameti kodulehel: https://www.epa.ee/et/statistika/statistika-2021-i-poolaasta.

Ühendkuningriigi tänavune lahkumine Euroopa Liidust on tõstatanud mitmeid küsimusi üleliiduliste intellektuaalomandiõiguste, sh kaubamärkide kehtivuse osas. Liidu õigus kehtib Ühendkuningriigis üleminekuperioodi lõpuni, mistõttu ei toimu 31. detsembrini 2020 muudatusi ka Euroopa Liidu kaubamärkide kehtivuse osas. Küll aga tasub teadlik olla muudatustest, mis leiavad aset juba 1. jaanuaril 2021.

Üleminekuperioodi lõpuks registreeritud Euroopa Liidu kaubamärkide omanikud ei pea Ühendkuningriigis kaitse saamiseks täiendavaid samme astuma ega lõive maksma. Nimelt loob sealne intellektuaalomandi amet liidu kaubamärgiga võrdväärse siseriikliku õiguse automaatselt. Ühendkuningriigis tekkiva õiguse säilitamiseks tuleb edaspidi maksta üksnes kehtivuslõive nagu ka Euroopa Liidu märkide puhul. Kaubamärgiomanikel, kes ei ole huvitatud Ühendkuningriigi registreeringust, tasub pärast üleminekuperioodi lõppu esitada Ühendkuningriigi võrdväärsest märgist loobumise taotlus või märgi kehtivuse pikendamise lõiv tulevikus lihtsalt maksmata jätta.

Mõnevõrra keerulisem on olukord üleminekuperioodi lõpuks veel taotluse staadiumis olevate märkidega. Taotluste omanikel on võimalik 9 kuu jooksul üleminekuperioodi lõppemisest esitada Ühendkuningriigi kaubamärgitaotlus, mis märgi ja kaupade/teenuste identsuse korral säilitab liidu taotluse kuupäeva ning prioriteedi. Pärast taotluse esitamist läbib see Ühendkuningriigis kaubamärgiekspertiisi ja vastavad formaalsused, mille edukal läbimisel väljastab amet kaubamärgitunnistuse.

Täiendavate küsimuste korral soovitame konsulteerida meie büroo volinikega.

Alates 12. oktoobrist 2020 võimaldab Eesti Patendiamet teatud kaubamärkide registreerimistaotlusi esitada kiirendatud menetluse raames. Teenuse eesmärgiks on vähendada lihtsamate kaubamärgitaotluste menetlus- ja ekspertiisiperioodi, kuivõrd Patendiamet lubab esmase registreerimisotsuse väljastada juba 3–4 nädala jooksul taotluse esitamisest.

Kiirendatud menetluse kasutamiseks peab kaubamärgitaotlus vastama vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

• kaubamärk on sõnamärk, kujutismärk (sh sõnalise osaga) või ruumiline märk;
• kaubad ja teenused tuleb valida harmoniseeritud TMclass andmebaasist ja loetelu võib sisaldada kuni 60 nimetust;
• taotlus tuleb esitada e-süsteemi kaudu ja riigilõiv tuleb tasuda koheselt.

Samuti on oluline täheldada, et kiirendatud menetlust ei saa kohaldada kollektiivkaubamärgi ega sertifitseerimismärgi taotlustele, samuti ei tohi taotlused sisaldada prioriteedinõuet ning kujundmärkide korral ei saa esitada värvide loetelu.

Kiirendatud menetlusele ei kohaldata täiendavat riigilõivu ning olukorras, kus kiirendatud menetluse kriteeriumid ei ole täidetud, rakendub tavamenetlus.

Täiendav teave on saadaval Patendiameti kodulehel.

Eesti Patendiamet avaldas käesoleva aasta 1. septembril juhised patenditaotluste ja patentide menetlemiseks. Juhised annavad hea ülevaate Patendiameti praktikast taotluste menetlemisel, tagavad suurema õigusselguse ning aitavad patenditaotlejal ja -omanikul teha võimalikult informeeritud otsuseid.

Juhis on eestikeelsena kättesaadav Patendiameti kodulehel.

Alates 1. juunist 2020 naasis Eesti Patendiamet oma tavapärasesse rütmi ning on avatud ka külalistele. Amet oli eriolukorra, mis kuulutati välja käesoleva aasta märtsis tulenevalt uue koroonaviiruse puhangust, ajal üldsusele suletud. Nüüd on taas võimalik esitada taotlusi ja muid dokumente vastuvõtu kaudu, kuid soovitatakse kasutada e-kanaleid nagu alati.

On oluline täheldada, et tööstusomandi esemetega seotud menetluslike toimingute tegemises ei ole jätkuvalt erisusi, s.t uue koroonaviiruse puhanguga ei ole ette nähtud täiendavaid tähtaegade pikendamise mehhanisme ning lähtutakse tavaolukorras kehtivast regulatsioonist. Patendiamet on siiski lubanud läheneda kõikidele olukordadele juhtumipõhiselt.